Mul on olnud nii palju häid kogemusi jõulude ajal. Nii palju julgustust ja rõõmu olen saanud sõpradelt ja lähedastelt.
Kuigi hinge piinab siiski miski....see miski häirib mind nii, et ei anna rahu. See on küll väga egoistlik või sinisilmne või lihtsalt rumal, a ma tahan näha inimestes parimat ning uskuda kõike mida nad ütlevad. Ma tahaks, et kõik käituksid ning vastaksid samaga nagu mina üritan käituda ning suhtuda teistesse inimestesse. Kuid seda siiski ei juhtu. Inimesed on ikkagi silmakirjalikud ning omakasupüüdlikud. Öeldakse häid asju, mida tegelikult ei mõelda. Mõeldakse halbu asju, mida ei öelda. Antakse lubadusi mida ei täideta.
Ma ei väida, et mina olen ideaalne, see oleks väga vale suhtumine...a samas ma ei ole leidnud inimest, kes tõsiselt käituks ning räägiks nii nagu tema süda käsiks ja juhiks. Kõik on näilisus. Võib-olla ei leidugi teist inimest, kelle süda oleks sarnane. Võib-olla ei ole inimest, kellega ma ühe kiirusega Jumalale lähemale jooksen. Võib-olla ma pean seda lihtsalt veel ootama.
Ma tõesti tahaks uskuda inimesi ning tõesti tahaks usaldada inimesi, kuid seda on keeruline teha, kui ei saa olla kindel, et kui selja pöörad, kas siis ka käitumine vastab öeldud sõnadele. Siin on kindlasti väga suur osa usaldusel ning andestusel, kuid kui on põhiliselt ainult ebameeldivad kogemused, siis on sellist usaldatavust raske ka tagasi võita ning selle heaks ei saa ainult üks pool tööd teha, seda peavad mõlemad soovima.
Ma võtsin raamaturiiulist eile ühe uue raamatu "Ingli puudutus". Ma olin selle aastaid tagasi ostnud jõuluks ning nüüd leidis see alles kasutust, see oli see mida ma vajasin. Kell võis olla umbes 2 öösel, kui ma selle raamatu riiulist võtsin ja lugema hakkasin. See tõesti puudutas ja puudutab mind väga...see raamat oli oma aega oodanud, et mõjuda mulle sügavamalt ning tugevamalt, kui ta oleks teinud seda aastaid tagasi. Raamatu tegelastes leidub nii palju headust ning usaldatavust ja kõike muud head, mida on võimalik ettekujutada....kuid see on kõik peidus selle kalgi ja külma, ükskõikse pealispinna all....ning selleni jõuab vaid appi saadet ingli ja Tema puudutuse kaudu.
Ma leian, et ma pean palju rohkem asju Jumala hooleks jätma, kuid samas mitte unustama oma panust sellesse. Kui ma ei leia inimest, kes tõesti jookseb sama kiiresti...sest ma olen viimase aastaga oma jooksu kiirust tugevalt tõstnud ning võib-olla ma ei ole jõudnud veel paljudele lihtsalt järgi või olen osadest möödunud ja seljataha jätnud...siis järelikult ei ole selleks õige aeg. Aga kiirust ma vähendama ei hakka, sest iga päevaga ma saan kinnitust, et siht on õige, eesmärk on hea ning sõbrad on õiged. :)
Jõulude ajal mul ei ole tõesti enam rõõmu saada kingitusi, see on tühine selle kõrval, kui saab teha kellegi teise õnnelikuks mingi südamest tehtud kingitusega. Kinkimis rõõm on tõesti suurem kui saamis rõõm, oli ka aeg sellest juba aru saada. :S :D
Kuid tõesti, need tugevad, kandvad ja valged pilved ei kao mu elust nii pea. Loodetavasti mitte kunagi. Ma arvan, et ma olen õppinud oma vigadest ning suudan neid rõõmustavaid pilvi ka oma lähedastega jagada. :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
oleks huvitav sind teada, tundub justkui keegi mõtleks üsna palju nagu mina :)
aga jah, blogi on vist maha jäetud. kuuuurrrbb..
siiski looodan..
Post a Comment