midagi positiivset :D

Kaua ma pean inimestes pettuma? Suht kõrini on sellest ikka.
Aga põhiline on see, et need, kes seda pettumust valmistavad, nad ei pruugi isegi sellest aru saada mitte...ja kui neile seda öelda, siis nad ei mõista, mis on valesti tehtud.

Positiivne :)

jõulud

Mul on olnud nii palju häid kogemusi jõulude ajal. Nii palju julgustust ja rõõmu olen saanud sõpradelt ja lähedastelt.
Kuigi hinge piinab siiski miski....see miski häirib mind nii, et ei anna rahu. See on küll väga egoistlik või sinisilmne või lihtsalt rumal, a ma tahan näha inimestes parimat ning uskuda kõike mida nad ütlevad. Ma tahaks, et kõik käituksid ning vastaksid samaga nagu mina üritan käituda ning suhtuda teistesse inimestesse. Kuid seda siiski ei juhtu. Inimesed on ikkagi silmakirjalikud ning omakasupüüdlikud. Öeldakse häid asju, mida tegelikult ei mõelda. Mõeldakse halbu asju, mida ei öelda. Antakse lubadusi mida ei täideta.
Ma ei väida, et mina olen ideaalne, see oleks väga vale suhtumine...a samas ma ei ole leidnud inimest, kes tõsiselt käituks ning räägiks nii nagu tema süda käsiks ja juhiks. Kõik on näilisus. Võib-olla ei leidugi teist inimest, kelle süda oleks sarnane. Võib-olla ei ole inimest, kellega ma ühe kiirusega Jumalale lähemale jooksen. Võib-olla ma pean seda lihtsalt veel ootama.
Ma tõesti tahaks uskuda inimesi ning tõesti tahaks usaldada inimesi, kuid seda on keeruline teha, kui ei saa olla kindel, et kui selja pöörad, kas siis ka käitumine vastab öeldud sõnadele. Siin on kindlasti väga suur osa usaldusel ning andestusel, kuid kui on põhiliselt ainult ebameeldivad kogemused, siis on sellist usaldatavust raske ka tagasi võita ning selle heaks ei saa ainult üks pool tööd teha, seda peavad mõlemad soovima.
Ma võtsin raamaturiiulist eile ühe uue raamatu "Ingli puudutus". Ma olin selle aastaid tagasi ostnud jõuluks ning nüüd leidis see alles kasutust, see oli see mida ma vajasin. Kell võis olla umbes 2 öösel, kui ma selle raamatu riiulist võtsin ja lugema hakkasin. See tõesti puudutas ja puudutab mind väga...see raamat oli oma aega oodanud, et mõjuda mulle sügavamalt ning tugevamalt, kui ta oleks teinud seda aastaid tagasi. Raamatu tegelastes leidub nii palju headust ning usaldatavust ja kõike muud head, mida on võimalik ettekujutada....kuid see on kõik peidus selle kalgi ja külma, ükskõikse pealispinna all....ning selleni jõuab vaid appi saadet ingli ja Tema puudutuse kaudu.
Ma leian, et ma pean palju rohkem asju Jumala hooleks jätma, kuid samas mitte unustama oma panust sellesse. Kui ma ei leia inimest, kes tõesti jookseb sama kiiresti...sest ma olen viimase aastaga oma jooksu kiirust tugevalt tõstnud ning võib-olla ma ei ole jõudnud veel paljudele lihtsalt järgi või olen osadest möödunud ja seljataha jätnud...siis järelikult ei ole selleks õige aeg. Aga kiirust ma vähendama ei hakka, sest iga päevaga ma saan kinnitust, et siht on õige, eesmärk on hea ning sõbrad on õiged. :)
Jõulude ajal mul ei ole tõesti enam rõõmu saada kingitusi, see on tühine selle kõrval, kui saab teha kellegi teise õnnelikuks mingi südamest tehtud kingitusega. Kinkimis rõõm on tõesti suurem kui saamis rõõm, oli ka aeg sellest juba aru saada. :S :D
Kuid tõesti, need tugevad, kandvad ja valged pilved ei kao mu elust nii pea. Loodetavasti mitte kunagi. Ma arvan, et ma olen õppinud oma vigadest ning suudan neid rõõmustavaid pilvi ka oma lähedastega jagada. :)

viis üli lahedat päeva :D

See on lihtsalt ulme, ma pole 5 päeva jooksul ükski öö normaalselt magada saanud...sest koguaeg on lihtsalt midagi teha. :P ja põhiline, et nalja saab ikka pidevalt :D
A nüüd on arvatavasti jälle 2 nädalat suhteliselt vaikset elu, lihtsalt...elu on selline. :) kuid ei kurda, sest nalja saab ka siis :D

erinevused

Inimeste elud on uskumatult erinevad ning kunagi ei tohi viriseda mingi tühise asja pärast, sest teistel võib palju keerulisem olukord olla. Ma ei tohi enam kunagi millegi üle vinguda, mul on lihtsalt kõik liigagi hästi!!! Täna ma kuulsin elust, millest on nii palju muret ja teadmatust ja kõike halba ja kurja, et lihtsalt uskumatu...see pani mind järjekordselt end abi pakkuma ning eks ma siis sööstan tulle ning üritan toeks olla. Kõike muidugi Jumala abiga ning palves need mured Tema ette tuues. Kuid õnneks on näha positiivsust :), ta on ristitud, kuid on kahjuks kaugenenud sellest....ning umbes pool aastat ta enam põhimõtteliselt ei ole enam alkoholi tarbinud. Ta otsib midagi, ma üritan seda "midagi" temani tuua, loodetavasti läbi Jumala või jõuluaja leiab ka tema endale rahu südamesse. Ta tunnistas, et ta on otsingutel, a ta ei tea veel mida ta otsib...mul on tunne, et tal on lihtsalt üks väga suur sisemine rahutus ja ta ei saa sellest kuidagi lahti.
Ma vähemalt sain nii paljugi rõõmu tema musta ja masendavasse jõuluaega tuua, et kutsusin ta ühele jõulukontserdile ning ma ei oleks osanud oodata sellist tulemust. Ta oli lihtsalt mega õnnelik selle üle, et sai taas üle pika aja tunda seda jõulu tunnet.
Me lihtsalt peame olema tänulikud Jumalale kõige hea pärast, mis ta on meile teinud. Seda ei saa niisama kergelt võtta....see on kõik Jumala kingitus meile. See on minu kõige olulisem palvesoov, et tõesti see olukord võiks laheneda hästi ning inimeste südamesse võiks saabuda rahu.

unistus

Möödunud on kaks kõige segasemat päeva :D, nendes on toimunud nii palju erinevaid üritusi ja huvitavaid olukordi, kuhu ma olen sattunud, et kõike ei jõuagi kohe meenutada. :P See on väga lahe aeg olnud. :) Eile käisin Metodistis kontserdil, mis tõeliselt puudutas hinge ja mitte ainult minul. See tõi tõelise jõulutunde südamesse ning lõi hea meeleolu. Ja lihtsalt, nii paljude inimestega olen kohtunud viimastel päevadel ja nii palju lahedat ettevõtnud, et lausa uskumatu. Võiks öelda, et lausa unistused saavad reaalsuseks ning tundub, et lootused ja soovid, mis ma seadsin ka tõesti täituvad ja ma ei eksinudki nende suhtes. :)
Kahjuks on küll nii, et see lubadus mitte msni minna sellel 2008. aastal ei aita mind väga, sest eesmärk rohkem vabaaega tekitada ei täitu. :D Ma pole kooli asjadega üldse tegelenud. :( ....ja homme on mul suur matemaatilise analüüsi teooria töö. :P Küll jõuab, terve homne päev veel aega õppida. :)
A midagi see lubadus on siiski mulle andnud, ma mõistan, et ükskõik kui palju ma msnis oma aega asjatult raiskan, see ei loe....sest msn on siiski väga vajalik suhtlemisviis, milleta on vägagi raske toime tulla. Kuid saab hakkama ning enne 2009. aastat mind msnis ikkagi ei ole.... :)
Ma jään lootma, et elu toob mulle edaspidigi huvitavaid ja häid kogemusi. Kuid ise ei tohi oma kohustusi ning plaane nurka visata nende pärast, peab leidma aega kõige jaoks.

reaalsus

Ikka ma elan oma unistustes - ideaalses maailmas, mis tegelikult ei eksisteeri. Kuigi ma nii väga usun sellesse ning loodan, et see muutub reaalseks, siis lõpuks seda siiski ei juhtu. Vahel on tunne, et elu läheb tõesti liiga hästi, et reaalne olla ning sellised hetked viivadki mind taas pilvedele...nii ma hakkan nägema inimestes seda, mida tegelikult pole. Hakkan asju vb isegi ette kujutama ja siis lähebki kõik käest ära. :S
A samas, ma ei ole veel sellepärast pikki näppe saanud, ainult korra. Kõik muu on siiski elus paika loksunud ja mitte palju madalamate soovidega kui unistustes. See on keeruline, sest nii ma saan ainult julgustust, et veel suuremalt unistada ja ettekujutada. Kuid kas selliste kujutelmadega tuleb kaasa ka reaalsus? Ma tahaks loota, sest kui ei tule, siis võib tõesti juhtuda, et pilvedelt alla kukkumine on valus. Nii nagu mind on korduvalt hoiatatud...aga mina ei võta ju seda kuulda, sest elu on seni veel ilus.
Unistused on täitumiseks ja täitmiseks...see on minu arvamus. Lihtsalt mul on sellised unistused. :)

ootamine

Ma ootasin peaaegu terve päeva ja näed...kell 2 öösel see juhtus. :D
Aga inimestest on ikkagi raske aru saada, kui mitte võimatu. Üks sõna võib erinevate inimeste jaoks tähendada vägagi erinevaid asju ja see ajabki segadusse. Isegi inimeste käitumised ajavad segadusse. Kui vaid saaks inimeste sisse näha ja saada teada, mida nad tegelikult mõtlevad ja arvavad. See teeks elu nii niiii palju kergemaks ja mugavamaks. Enamus probleeme jääksid tulemata.
A mis siis veel elus huvitavat oleks, kui me teame iga inimese kohta kõike ja midagi salajast ei olekski. Elu muutuks igavaks... Tänaval ringi käies ning pilkude kohtudes inimesega ei saakski siis mõelda, et mida teine arvab või mida mõtleb. :P Nalja peab ju saama.

Jah, ma sain oma kujutava koduse valmis. :D Millest muust ma ikka siin räägiks. :)

ootamine

Ootamine on üks naljakas tegevus. :P Kui sa ootad ning piisavalt vähe, a samas piisavalt palju, et tekiks see ootamise ärevus...ning see asi saabub, siis Sa oled maailma kõige õnnelikum.
Nüüd aga...ma avastasin, et kui ma ootan...ja jäängi ootama, ise suht juba närvis olles ja vastakaid tundeid omades, siis ma enam üldse ei põe selle pärast. :) Ja see on tõsiselt uskumatu!! Muidugi ju võiksid kõik head ja meeldivad mõtted ning soovid täituda, a midagi ei juhtu, kui need ka ei toimu, sest tuleb kunagi teine kord või oligi nii parem, et see soov ei täitunud. Jumalal on alati omad ja erilised plaanid.
Tõesti, elu on naljakas, "liiga palju" huumorit ja liiga vähe und. :P
Ja kõike kokku võttes...naised on imelikud ja neid ei mõista mitte keegi!!! Ka nad ise mitte. :)

PÄEV

Tänane päev: kujutav, kebab, msn :D, mäng, proov, pidu, jalutuskäik. Rõõm, rõõm, rõõm täidab mind. :D Lihtsalt mega, suva, et mul kujutavas läks jamasti ja ma ei saanud kõike kaitsta, mida tahtsin. Suva, et me mängu kahe punniga suht viimasel hetkel pähe saime, suva...lihtsalt suva. Proovis selgus, et ma olen tugevam, kui ma isegi loota võisin. :) Vahepeal msnis olles ja lolli juttu rääkides, mõistsin, miks mida teha...see kostub küll väga jaburalt a jah. Ma ei ole homseks kujutava tööks veel üldse õppinud, a ma ei pea...ma veel jõuan, homme on aega selleks piisavalt. :)
Ja siis see jalutuskäik, peatus iga nurga peal ning teadmatus, kuhu suunas edasi minna. :P See lihtsalt oli parim jalutamine Nõmme vahel ja see korvas selle, et pidu oli nõme ja igav. Ma olen tänase päevaga täiega rahul!!! See on lihtsalt uskumatu. :)
Ahjaa, ja täna ma sõin selle talve esimesi piparkooke. Aitäh kokkadele!:)

Põhi sõnad, mida ma kasutama hakkan...pfff, nähh, suva, lame, loll, jeap, ohohh....ahh, ole vait!!

totaalne õnnesärk

Ma vahel tõesti ei mõista, mis mu elus toimub...Täna oli matemaatilise analüüsi harjutuses töö ja ma ei saa just öelda, et ma õppisin selle jaoks ning ma ei olnud endas üldse kindel, kui tööle läksin. Seda enam, et eelmine töö oli üli raske olnud. Ja ma istun selles loengus suht targa kursavenna kõrval. Ja õppejõud jagab tööd ridade kaupa ära ning jõudes meieni, andis kursavennale variandi ära ning kontrollis, et meil kindlasti sama variant ei tuleks...a noh, mis arvatavasti juhtus...muidugi oli meil sama variant. (H) Ja veel lihtsam variant nendest kahest, nii et ka mina oskasin seda teha...ja vastused saime samad ja kõik läks lihtsalt väga super ladusalt.

Eelmisel õhtul ma palusin Jumalalt tõsiselt selle töö pärast, sest ma ei olnud jõudnud väga õppida ning tundsin suurt ebakindlust ning niimoodi vastas Jumal minu palvele. Varem ma oleks lihtsalt öelnud, et ma olen õnnesärgis sündinud ja kõik nagu nii õnnestub mul ja kõik läheb alati lõppude lõpuks ikkagi hästi, a nüüdsest ma Tean, et see kõik on tänu Jumala varjamisele ja kaitsele.

Kuid kunagi ei tohi panna ise jalad seinale ja öelda, et mina ei pea pingutama, sest Jumal on ju minu poolel. Nii see kohe kuidagi ei käi, ise tuleb kõigepealt vaeva näha ning kui asi on õige, siis Jumal tõesti aitab meid kõiki. :)

let go, let go, let go

Kõik mida ma olen kuulnud, kõik mida ma tean, kõik mida ma olen tundnud...see ikkagi ei loe. A selle tähtsust ning olulisust saab muuta ning selle abil kõik lihtsamaks teha. Nii see lihtsalt ongi. KÕIK, vso, the end...ja ongi läbi. :)

Jumala ime

Ma ei tea kuidas see on võimalik, a langused ja tõusud vahelduvad tõeliselt kiirelt. Ma ei saa aru, kuidas on võimalikud sellised Jumala teed ja juhtimised. Need on tõesti imelised. Rasketel hetkedel saadab Ta meie ellu inimesi, kes toetavad....ja need inimesed on peaaegu alati erinevad, see on lihtsalt uskumatu!!! Ma mõistan tänasega rohkem, vb see toob mulle kergendust ja rahu südamesse, ma tõesti loodan seda...

Ma poleks sellist õhtu lõppu kunagi ette näinud, see on tõesti imeline ja uskumatu. See on justkui mulle usu kinnituseks ja see tõsiselt julgustab mind väga palju.

Ma nii väga tahan, et kõik saaks korda, ma palvetan sellega seotud olevate inimeste eest väga ja loodan täielikult Jumalale. Kõik laheneb tema soovide järgi ning ka kõige raskemast hetkest on meile kasu, kui Tema on seda nii ette näinud. Alati on midagi õppida ning probleemides leiame üles tõelised sõbrad ning inimesed kellele loota. Ja ma olen õnnelik inimene, mul on Sõpru, kellele toetuda. :)

ving ving ving...

Viimasel ajal ma ainult üks suur vingumine olengi :S Mõttetu!!! Miks ma ei saa seda südamest välja, mitte kuidagi. Ja siis kui tundub, näiliselt, et kõik on juba hästi ja muidu läheb ka väga üli hästi, siis tuleb ikka mingi tagasilöök, mis viib tuju alla...ning siis tuleb jälle tahtmine see kõik endast välja kirjutada. Nõrk, nõrk, nõrk...lihtsalt nõrk....Tore on avastada enda juures ikka ja jälle mingisuguseid uusi ja huvitavaid omadusi.

Ja need viimased lubadused, mis ma andsin...ma olen seni nendest kinni pidanud, isegi eile öösel...ma loodan, et see annab mulle siiski piisavalt jõudu kõige jaoks.

Tänane jutlus oli ka väga julgustav ja edasi viiv ning sai palju HUUMORIT, see tõesti kosutas hinge.

kõik, mis me teeme, teeme ise endale

Ise me teeme enda elu keeruliseks....lihtsalt nii see ongi. Me kas mõtleme asja keerulisemaks, kui see tegelikult on, või siis teeme ise kõik keerulisemaks oma käitumisega.
Jah, ma teen enda elu keerulisemaks....:S Ma oleks pidanud olema täna terve õhtu rahulikult kodus ja lihtsalt mitte minema noortekale, see lihtsalt totaalselt ruineeris mind ja hävitas viimse hea tuju raasu. :) Elu on nagu tõeline Ameerika raudtee, oma tõusude ja langustega ning iga nädalaga tuleb aina tihedamalt neid muutuseid. Ma olen uskumatult nõrk või siis lihtsalt nõrgaks muutunud, sest ma olen end avanud, vb asjata.....vb....

Kuid siiski saab alati kõiges loota Jumalale ning olla palves ning tuua kõik mured Tema ette. Ma teen seda, kuid.

Nädal möödus muidu kiirelt ja üldjoontes hästi, laupäevane Gospelkantaat oli väga lahe ning pärast seda chill linnapeal ning istumine Bassos, värvikad kujud, kellega kokku sattusime ja kõik kõik muu oli väga üli lahe. Ma tänan selle eest. :)

A räägitud tühjus ja tunne ei kao siiski.

maskid

Mind häirib kohutavalt, kui inimesed ei julge või ei taha asju otse välja öelda....või isegi valetavad. Terve elu olen seda arvatavasti kannatanud, sest raske on uskuda tagant järgi midagi, mis on nii jabur praegu sellele mõeldes. Miks ei või olla reaalsuses ja mitte hõljuda kuskil pilve piiril, kust võib iga hetk alla kukkuda, kui keegi selle täis puhutud palli nõelaga katki torkab...Ma ei taha sellist elu...ma ei taha näha maske...ma tahan reaalsust ja kohe!!!

Kurb on vaadata kuidas inimesed käituvad olles teiste pilkude eest varjatud ja oma seltskonnaga...jutud kipuvad ikka klatšiks muutuma, see on lihtsalt jube!!! Tore on teada jälle, mis sinu kohta räägitakse või mida mõeldakse...ja seda mingilt kolmandalt inimeselt.

Olge lihtsalt otsekohesemad...lihtsam on taluda kohe reaalsust, kui hõljuda pilvedes ja siis sealt valusalt alla kukkuda. Selline on olnud minu elu nagu ma aru sain ja seda praegu tajuda ja taluda on üsna jama.

Ikka tulevad mingit masekad tekstid siia...

rahutus

Siia vist tulevadki praegu ainult mingit masekad tekstid, a mis teha...

Hetk, mil ma tegin otsuse...see oli tõesti kirjeldamatu ja tõi mu südamesse tõeliselt suure ja kindla rahu...kuid see tunne on möödas ning iga päevaga ma tunnen, et argimured ja mõtted kasvavad üle selle saavutatud rahu ja lämmatavad selle. Raske on leida seda rahu uuesti, isegi kui maa on valge ning taevast tuleb lund aina juurde, toas on soe ning kaminas põleb tuli. Mingi tühjus valitseb ikkagi mu sees... ja ma ei tea enam, millest see on....see lihtsalt tundub nii sügav ja piiritu, et ei oska leida selle äärt ega otsa.

Sõprade toele saab alati raskustes loota ja see on tõesti julgustav, kuid hetkel tundub, et ka sellest ei ole kasu, kui ma oma mured kõik kellegile välja laon...see lihtsalt ei too kergendust.

Kuid on veel Üks, kelle poole pöörduda...Jumal...kui leida rahu Temas, siis see on suurim rahu, see lihtsalt peab ületama kõik maise. Sellele rahule panen mina kogu lootuse.

Mured kasvavad ikka alati siis suuremaks, kui on aega nendele mõelda...sellepärast ma tahangi koguaeg tegutseda ja olla rakkes, et ei tekiks vaba hetke liigse mõtlemise jaoks. Tundub, et teised teavad mind vahel paremini...mul tõesti ei tasu palju mõelda. :)

magav inimene on mõttetus

Tänane Erki jutlus puudutas mind üli väga ja mõjus hingele hästi kosutavalt. Ma tunnen, et kõik lihtsalt kasvab üle pea ning et kõigi murede ja ülesannetega toime tulla, siis ma teen vajalikke asju ikka une arvelt...niimoodi aga olen ma 24/7 koguaeg pool-unes ning sellest ei ole mingit kasu. Tuleb magada...kordades rohkem kui ma seda teen. :P

Teiseks, magama jäämine kristlase elus on väga ohtlik, ka selles olen ma kahjuks järele andnud ja korraks uinunud....ja vabanduseks toon ikka selle, et mul ei ole ju aega. :S Enam rumalamat vabandust ei saa tuua, alati on aega, kui tahta mingi asjaga tegeleda. Ma võtan endale ülesandeks, et ma loen vähemalt kuni selle aasta lõpuni iga päev Piiblit ja palvetan ning õpin ja kitarri, vähemalt ühe loogi selgeks...ehk ka ikka akordid. Kuid see väline, tegutsemine, ainult ei loe...peab ka tegelikult olema ärkvel ja oma südame puhtana hoidma kõigest kurjast, kuigi ahvatlusi on palju, aga Jumala abiga saab neist ikka eemale hoitud. :)

Veel üks lubadus, kui neid juba hakkasin andma....Hanna, ma tõesti ei suuda ilma trennita elada ning ma pean vastu...ma ei söö ennast paksuks...ausalt!! (A):P Isegi siis, kui ma juba abielus olen. :)

Rohkem vist ei ole kellelegi lubadusi anda, vähemalt hetkel ei meenu ühtegi.

Ahjaa, ma pean ennast palju palju parandama oma käitumise poolest. Pean üle saama oma MINAst, et paremini inimestega suhelda...

vaikselt tiksub

Kõik on jälle enam-vähem rööpas, kooliga saab varsti ehk joonele ja üle joonegi ning siis saab veidikeseks jalad seinale toetada.

Täna ärgates oli mega hea tunne, kui välja vaadates oli maa valge, küll vähe, aga siiski. :)
Ma olen viimased hommikud kaua maganud ja alles viimasel hetkel tõusnud (koguaeg äratust edasi lükates), see on hea vaheldus pidevale kiirustamisele ja jooksmisele ei tea kuhu.

Ei ole mõtet koguaeg pingutada ja rügada ei tea mille nimel, eesmärki nagu enam ei olegi. Kuid see siht tuleb endale siiski uuesti leida...mida kiiremini, seda parem. Kohe on tulemas palju kontserte ja etendusi, nii mõnelegi on plaanis minna, need saavad kindlasti väga väga ägedad olema...koos vanematega. :D A kes ütles, et taandareng poleks areng. :)

Seega, endale tuleb elu võimalikult mitmekesiseks teha ja nautida täiel rinnal seda, mis on...ning samal ajal unistada veelgi paremast. :) ....sest unistused täituvad ainult siis, kui nende poole püüelda.

Merry Xmas

vaikus...

Sa vist tõesti ei tea, kui palju Sa mulle tähendasid ja siiani tähendad. Sa oled ikka veel kõige olulisem ja ma ei saa sinna mitte midagi parata. Ükskõik mida Sa ütled või lausud, kõik tähendavad üli palju ja....ohhhmind (see oli tõesti üks sügav ohe). Sa oled andnud mulle nii palju, et ma ei unusta seda kunagi. Ma olen nii palju õppinud sellest ajast, kuid ma tõesti ei mõista Sind ikka veel vahel. Ma tunnen nagu sa justkui lihtsalt kasutaksid mind ära ja see teeb vägagi haiget. Ma olen lihtsalt nõrk nagu ma ütlesin. A ma luban, see oli ka viimane kord.

Sellises asjas on väga raske kuskilt tuge leida, see tuleb lihtsalt läbi elada nagu ma aru olen saanud. Seega sellest üle saamiseks läheb aega, eriti siis, kui me kuskil jälle näeme...see on nii keeruline, et seda on lausa raske kommenteerida....

vaikus....tead, see vaikus oli lausa kõrvadele valus ja ma tundsin, et mul on nii palju ikka veel öelda, kuid ma ei julgenud...vaikus, see vaikus jääb igavesti mulle meelde....vaikus, kõik algas vaikuses kui me sõitsime Loksale....vaikus, kõik kahjuks ka lõpes vaikuses....mul on tunne, et nüüd on vaikus veel hullem kui varem...vaikus

sõprus

Mul tõesti on häid sõpru, kes alati aitavad ja toetavad. See teeb südame rõõmsaks ja tuju paremaks. :) Ma tänan teid väga kõige eest!

aega mõtlemiseks

Sooviks natukenegi aega mõtlemaks järgi oma viimaste päevade üle. Kuid nagu on ennegi olnud, siis mõtlemine ei ole tihti kasulik - ülemõtlemine või teha elu hoopis keerulisemaks. Pärast tänast päeva, kui ma sain taas Kaljusse minna, on mul tunne, et midagi on õigesti ja midagi on väga valesti. Ma siiski väga väga igatsen neid õhtuid ja olemisi, need lihtsalt olid suurepärased. Aga eluga ei saa samas seisma jääda, vaid tuleb edasi elust kõike võtta ja täiega nautida. Ehk meie rajad taas ühtivad.

Elus on palju, mida tahaks teha, kuid alati ei ole aega kõige olulise ja meelepärase jaoks. Kuid see on loll vabandus, sest aega tuleb lihtsalt võtta. Olgu, üle 24 tunni päevas ikka ei ole aega, kuid iga tühise sekundi, minuti, millal vaatad telekat või passid tühja, saaks kasutada palju kasulikumalt. Kasvõi magades, sest unesegaselt ja väsinult on väga keeruline elada täisväärtuslikult ning tegeleda kõige sellega, millega sooviks.

Tuleks kord juba see kaua oodatud nädalavahetus, kus saaks veidikenegi puhata ja mitte kooliga tegeleda.

See viimane kiri on väga masekas, kuid vahel on vaja ennast kuskil välja elada.

Segadus

Ma ei tea, mida teha...mida öelda, mida mõelda. Tunnen justkui kõik ei ole lõpetatud, nagu oleks veel midagi rääkida ja kuulda öeldavat, a ma ei tea, mis see on...Täna õhtul on kodukas, ma ei oska seal kuidagi täna käituda ega olla. Tahaks, et see kõik oleks juba möödas ning unustatud. Veel parem, et seda kõike ei olekski olnud. Kuid nii hästi ei saa ka minna, et aega võiks tagasi keerata.

Pigem ma loodan, et me leiame endis julgust kõik selgeks rääkida, nii et mõlemad mõistaksime üksteist. Seda on küll raske teha, a vaikimine ja millegi eest kaitsmine ja varjamine ei tee hoopiski head. Ma ei suuda lihtsalt olla, kui ma ei tea täit tõde.

A õnneks on mul südames midagi palju tugevamat, kui mul varem on olnud. Ma saan Tema peale alati loota ning tuge otsida. Kõigest saab üle, käies Temaga koos ühte rada.

Tunded

Mida ma peaksin tundma pärast sellist nädalavahetust? Nii palju asju on juhtunud, ma ei tea, kas nutta või naerda.

Inimestega suhted on alati keerulised, eriti siis, kui ei öelda kõike välja, mida mõeldakse, vaid hoitakse seda enda teada. Veel hullem, kui räägitakse lihtsalt valet. Igal sõnal on tähtis osa selles mängida ning kõike lausutut tuleb korralikult enne läbi mõelda. Ma olen palju õppinud selle aastaga, asju, mida keegi teine ei saa kunagi õpetada. Need peab kõik ise läbi elama, et mõista tõeliselt nende olemust.

Nagu noore inimese elus ikka, siis suurt rolli elus mängib muusika. Mõnus on ennast muusikat kuulates maailmast eraldada ja lihtsalt olla. Palju on mulle andnud mulle mõtlemiseks ainet Cruxi lood ning ka mitte kristlikest esitajatest nt James Blunt. Lugudes on palju rohkemat, kui lihtsalt võluv ja kaasahaarav muusika. Need sõnad...need sõnad lihtsalt on olulised. Ka seda ma õppisin viimase aastaga. Ma olen palju rohkem tähelepanu hakanud pöörama sõnadele...igalpool, sest need lihtsalt on olulised.

Ma olen lihtsalt tänulik kõige eest ja ma ei kahetse midagi. Lihtsalt on kahju, et kõik sai nii kähku ja ootamatult läbi. Häid hetki saab küll kaua meenutada, neid poleks kunagi olnudki, kui poleks olnud meid. Seda lihtsalt ei saa kirjeldada...vahel jääb ka sõnadest väheseks. Tahaks lihtsalt kõike tagasi, tahaks lihtsalt kõike uuesti alata. A ei saa, kõik on läbi.

Lootuse algus

Täna on tõeliselt eriline päev!
Täna on pühapäev, isadepäev, mardipäev, Lootuse festivali alguse päev...täna on PÄEV, mil ma tegin lõpliku otsuse ja võtsin vastu Jumala oma südamesse.

Seda tunnet ei saa kirjeldada, see lihtsalt tekitas nii kerge tunde nagu koorem oleks laskunud südamelt. Ma olen üli õnnelik, et ma sain jagu oma Minast ja egost ning alandusin Jumala ees ning tunnistasin, et ei saa elada ilma Jumala juhtimise ja armuta.
Erki on palju mulle ja meie perele toeks olnud, vanavanemad on mind palju aidanud ja palvetanud. Nende kõiki palved jõudsid täna sihile!:)

Viimased päevad on olnud minu elus suurte muutuste aeg. Ühe lootuse ja unistuse kustumine ning samas kõige tähtsama ja olulisima eesmärgi poole püüdlemise algus.

Püha-päev

Ma teadsin juba vähemalt nädala ette, et täna tuleb eriline päev. Ma olin seda päeva aina edasi ja edasi lükanud, a enam ei suutnud. Ma rääkisin täna oma pastori, Erkiga, väga tähtsatel teemadel. Ta aitas mul mõista paremini, mida peaks tegema ja kuidas õigesti elada. See oli väga hea kogemus ja ma mõistsin, mida tähendab anda end Jumalale. See vestlus oleks meie vahel justkui juba varem toimunud, kõik tundus kuidagi nii tuttav. Aitäh!

Paljuski see kõik algas sellest, kui ma KNL-i ajal, pärast Dani ristimist istusin üksinda pingi peal edasi ja vaatasin kaugusesse...tühja pilguga. Mul olid sel ajal väga teistsugused mured ja mõtted ning ma soovisin lihtsalt rahu ja aega olla omaette. Niimoodi seal istudes lendas mu põlve peale ilus kirju liblikas, ma ajasin ta minema...ta tõusis korra lendu ja maandus uuesti, kuid siis juba kõhule. Ma ei tea miks, kuid see tekitas minus väga sooja tunde.

Kui ma olin seal veel veidikene istunud, kui kõik teised olid juba lõkkeplatsi ümber, et jutlust kuulama asuda, siis tuli minu juurde Erki ja küsis: "Kas Sa oleksid tahtnud ise Dani asemel olla?"
(Erki, see oli väga ootamatu, kuid vajalik tegu. Aitäh!)

Ma ei olnud seni selle peale mõelnud, üldse mitte. Kuid sellest hetkest hakkas midagi mu hinge kraapima ja tugevalt. Ma seni olen elanud lihtsalt üht korraliku inimese elu ning käitunud nii nagu minu kristlastest vanemad on mind õpetanud. Miks ma peaksin ennast ristida laskma, kui ma juba elan õiget elu?
Selline küsimus oli mind kaua piinanud, kuni tänaseni...Jah, ma tahan võtta vastu Jumala oma südamesse, mitte lihtsalt ei käitu selles maailmas kehtivate reeglite ja tavade järgi, vaid ma tahan järgida Jumalat.

Seda rahu on raske kirjeldada, sest see on nii sügav ja mõõtmatu. Kõik probleemid elus, nii kooliga kui ka väga lähedaste ja kallite inimestega jäävad tahaplaanile, kui Sa saavutad rahu Jumalaga.

Aamen

mission, not complited

Ema ütles täna: "See oli lihtsalt su järjekordne eesmärk, siht, mille sa endale valisid, kuid see kord see ebaõnnestus. Sa ei saavutanud seda, mida tahtsid."

Need on valusad sõnad, ma ei taha, et need tõele vastaksid...See ei olnud mingi järjekordne eesmärk või siht, mida saavutada, see ei olnud...Jah, ma olen maksimalist, ma lihtsalt pean kõike saavutama ja saava, a mina, ausalt, tundsin midagi...see ei olnud mingi järjekordne tühine siht, mille poole püüelda. Ma arvasin, et ma olen leidnud midagi tõelist, ehedat....midagi, mis sobiks minuga. Ja ma tõesti lootsin, et see on nii. Aga kõik ei ole selline nagu esmapilgul paistab, elus on kõik lubatud...

vana ei lõppe

Miks küll on kõikidel sõnadel liiga palju öelda? Miks neid öeldakse siis, kui ei ole vaja ning siis vaikitakse, kui oleks vaja midagi lausuda? Sõnad, need sõnad...nendel on ime vägi. Ühe ainsa sõnaga võib teha teise inimese vägagi õnnelikuks ja pikaks ajaks, samas võib ka sõna teha nii haiget, et sellest tundest ei pruugigi lahti saada. Kuid vaikimine on veel hullem kui kurjad sõnad.

Ma ei ole kindlasti paljudel kordadel õigeid sõnu öelnud või olen hoopis vaikinud. Nüüd ma mõistan, mida kõike see tähendada võib teistele.

Väga vähe läheb vaja selleks, et muutuda ning areneda, kuid inimesed on põikpäised ja muutused on rasked tulema. "Ma muutun, paremaks...ma luban!" See ei lähe täide, ärge uskuge või uskuge, a ärge liiga palju lootke.

Elu ei ole nii nagu filmides või raamatutes. Kõik ei lähe plaani järgi. Planeerima, see on tõesti rumal sõna. Need plaanid ei täitu. Elus tuleb paljuski jooksvalt ja ootamatult, nii kõige paremad kui halvemad asjad. Nendeks tuleb lihtsalt valmis olla, kuid mitte karta ega möödunut pärast kahetseda. Kogu elu tuleb täiel rinnal elada ja võtta kõike nii nagu on.
Raamatud ja filmid on välja mõeldised, ärge uskuge neisse, vaid võtke neid kui põgenemist reaalsusest fantaasia ja ideaali maailma.

"P.S I love You"

algus

Uus algus...vahel on lihtsalt tore kõik vana selja taha jätta ja kõike uuesti ning korralikult teha, õppides oma eelmistest vigadest. Kahjuks on vanaga hüvasti jätmine väga keeruline, kuid ei ole asju, millega ei saaks hakkama...kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks.

Uus algus...päevast, mil ma nägin Neverlandi, ma tõesti nägin seda...ma isegi olen veetnud seal päris pikalt aega, see kõik oligi lihtsalt liiga ideaalne ja hea, et tõsi olla. A ma olen siiski õnnelik selle aja eest, see õpetas mulle palju...Lihtsam on olla kahe jalaga maapeal, mitte hõljuda kuskil kõrgel pilvepiiril, sest sealt kukkumine ja tõelise reaalsuse tajumine võib lihtsalt osutuda liiga valusaks.

Täna sai käia jälle bowlingus ja väga lahe oli, a millestki oli siiski puudus ja seda tühimikku on raske täita. Kuid iga päevaga jääb see õhtu aina kaugemale ja kaugemale...mõtted aina eemale ja eemale.

Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks. :)