Ma vahel tõesti ei mõista, mis mu elus toimub...Täna oli matemaatilise analüüsi harjutuses töö ja ma ei saa just öelda, et ma õppisin selle jaoks ning ma ei olnud endas üldse kindel, kui tööle läksin. Seda enam, et eelmine töö oli üli raske olnud. Ja ma istun selles loengus suht targa kursavenna kõrval. Ja õppejõud jagab tööd ridade kaupa ära ning jõudes meieni, andis kursavennale variandi ära ning kontrollis, et meil kindlasti sama variant ei tuleks...a noh, mis arvatavasti juhtus...muidugi oli meil sama variant. (H) Ja veel lihtsam variant nendest kahest, nii et ka mina oskasin seda teha...ja vastused saime samad ja kõik läks lihtsalt väga super ladusalt.
Eelmisel õhtul ma palusin Jumalalt tõsiselt selle töö pärast, sest ma ei olnud jõudnud väga õppida ning tundsin suurt ebakindlust ning niimoodi vastas Jumal minu palvele. Varem ma oleks lihtsalt öelnud, et ma olen õnnesärgis sündinud ja kõik nagu nii õnnestub mul ja kõik läheb alati lõppude lõpuks ikkagi hästi, a nüüdsest ma Tean, et see kõik on tänu Jumala varjamisele ja kaitsele.
Kuid kunagi ei tohi panna ise jalad seinale ja öelda, et mina ei pea pingutama, sest Jumal on ju minu poolel. Nii see kohe kuidagi ei käi, ise tuleb kõigepealt vaeva näha ning kui asi on õige, siis Jumal tõesti aitab meid kõiki. :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment