Jumala ime

Ma ei tea kuidas see on võimalik, a langused ja tõusud vahelduvad tõeliselt kiirelt. Ma ei saa aru, kuidas on võimalikud sellised Jumala teed ja juhtimised. Need on tõesti imelised. Rasketel hetkedel saadab Ta meie ellu inimesi, kes toetavad....ja need inimesed on peaaegu alati erinevad, see on lihtsalt uskumatu!!! Ma mõistan tänasega rohkem, vb see toob mulle kergendust ja rahu südamesse, ma tõesti loodan seda...

Ma poleks sellist õhtu lõppu kunagi ette näinud, see on tõesti imeline ja uskumatu. See on justkui mulle usu kinnituseks ja see tõsiselt julgustab mind väga palju.

Ma nii väga tahan, et kõik saaks korda, ma palvetan sellega seotud olevate inimeste eest väga ja loodan täielikult Jumalale. Kõik laheneb tema soovide järgi ning ka kõige raskemast hetkest on meile kasu, kui Tema on seda nii ette näinud. Alati on midagi õppida ning probleemides leiame üles tõelised sõbrad ning inimesed kellele loota. Ja ma olen õnnelik inimene, mul on Sõpru, kellele toetuda. :)

ving ving ving...

Viimasel ajal ma ainult üks suur vingumine olengi :S Mõttetu!!! Miks ma ei saa seda südamest välja, mitte kuidagi. Ja siis kui tundub, näiliselt, et kõik on juba hästi ja muidu läheb ka väga üli hästi, siis tuleb ikka mingi tagasilöök, mis viib tuju alla...ning siis tuleb jälle tahtmine see kõik endast välja kirjutada. Nõrk, nõrk, nõrk...lihtsalt nõrk....Tore on avastada enda juures ikka ja jälle mingisuguseid uusi ja huvitavaid omadusi.

Ja need viimased lubadused, mis ma andsin...ma olen seni nendest kinni pidanud, isegi eile öösel...ma loodan, et see annab mulle siiski piisavalt jõudu kõige jaoks.

Tänane jutlus oli ka väga julgustav ja edasi viiv ning sai palju HUUMORIT, see tõesti kosutas hinge.

kõik, mis me teeme, teeme ise endale

Ise me teeme enda elu keeruliseks....lihtsalt nii see ongi. Me kas mõtleme asja keerulisemaks, kui see tegelikult on, või siis teeme ise kõik keerulisemaks oma käitumisega.
Jah, ma teen enda elu keerulisemaks....:S Ma oleks pidanud olema täna terve õhtu rahulikult kodus ja lihtsalt mitte minema noortekale, see lihtsalt totaalselt ruineeris mind ja hävitas viimse hea tuju raasu. :) Elu on nagu tõeline Ameerika raudtee, oma tõusude ja langustega ning iga nädalaga tuleb aina tihedamalt neid muutuseid. Ma olen uskumatult nõrk või siis lihtsalt nõrgaks muutunud, sest ma olen end avanud, vb asjata.....vb....

Kuid siiski saab alati kõiges loota Jumalale ning olla palves ning tuua kõik mured Tema ette. Ma teen seda, kuid.

Nädal möödus muidu kiirelt ja üldjoontes hästi, laupäevane Gospelkantaat oli väga lahe ning pärast seda chill linnapeal ning istumine Bassos, värvikad kujud, kellega kokku sattusime ja kõik kõik muu oli väga üli lahe. Ma tänan selle eest. :)

A räägitud tühjus ja tunne ei kao siiski.

maskid

Mind häirib kohutavalt, kui inimesed ei julge või ei taha asju otse välja öelda....või isegi valetavad. Terve elu olen seda arvatavasti kannatanud, sest raske on uskuda tagant järgi midagi, mis on nii jabur praegu sellele mõeldes. Miks ei või olla reaalsuses ja mitte hõljuda kuskil pilve piiril, kust võib iga hetk alla kukkuda, kui keegi selle täis puhutud palli nõelaga katki torkab...Ma ei taha sellist elu...ma ei taha näha maske...ma tahan reaalsust ja kohe!!!

Kurb on vaadata kuidas inimesed käituvad olles teiste pilkude eest varjatud ja oma seltskonnaga...jutud kipuvad ikka klatšiks muutuma, see on lihtsalt jube!!! Tore on teada jälle, mis sinu kohta räägitakse või mida mõeldakse...ja seda mingilt kolmandalt inimeselt.

Olge lihtsalt otsekohesemad...lihtsam on taluda kohe reaalsust, kui hõljuda pilvedes ja siis sealt valusalt alla kukkuda. Selline on olnud minu elu nagu ma aru sain ja seda praegu tajuda ja taluda on üsna jama.

Ikka tulevad mingit masekad tekstid siia...

rahutus

Siia vist tulevadki praegu ainult mingit masekad tekstid, a mis teha...

Hetk, mil ma tegin otsuse...see oli tõesti kirjeldamatu ja tõi mu südamesse tõeliselt suure ja kindla rahu...kuid see tunne on möödas ning iga päevaga ma tunnen, et argimured ja mõtted kasvavad üle selle saavutatud rahu ja lämmatavad selle. Raske on leida seda rahu uuesti, isegi kui maa on valge ning taevast tuleb lund aina juurde, toas on soe ning kaminas põleb tuli. Mingi tühjus valitseb ikkagi mu sees... ja ma ei tea enam, millest see on....see lihtsalt tundub nii sügav ja piiritu, et ei oska leida selle äärt ega otsa.

Sõprade toele saab alati raskustes loota ja see on tõesti julgustav, kuid hetkel tundub, et ka sellest ei ole kasu, kui ma oma mured kõik kellegile välja laon...see lihtsalt ei too kergendust.

Kuid on veel Üks, kelle poole pöörduda...Jumal...kui leida rahu Temas, siis see on suurim rahu, see lihtsalt peab ületama kõik maise. Sellele rahule panen mina kogu lootuse.

Mured kasvavad ikka alati siis suuremaks, kui on aega nendele mõelda...sellepärast ma tahangi koguaeg tegutseda ja olla rakkes, et ei tekiks vaba hetke liigse mõtlemise jaoks. Tundub, et teised teavad mind vahel paremini...mul tõesti ei tasu palju mõelda. :)

magav inimene on mõttetus

Tänane Erki jutlus puudutas mind üli väga ja mõjus hingele hästi kosutavalt. Ma tunnen, et kõik lihtsalt kasvab üle pea ning et kõigi murede ja ülesannetega toime tulla, siis ma teen vajalikke asju ikka une arvelt...niimoodi aga olen ma 24/7 koguaeg pool-unes ning sellest ei ole mingit kasu. Tuleb magada...kordades rohkem kui ma seda teen. :P

Teiseks, magama jäämine kristlase elus on väga ohtlik, ka selles olen ma kahjuks järele andnud ja korraks uinunud....ja vabanduseks toon ikka selle, et mul ei ole ju aega. :S Enam rumalamat vabandust ei saa tuua, alati on aega, kui tahta mingi asjaga tegeleda. Ma võtan endale ülesandeks, et ma loen vähemalt kuni selle aasta lõpuni iga päev Piiblit ja palvetan ning õpin ja kitarri, vähemalt ühe loogi selgeks...ehk ka ikka akordid. Kuid see väline, tegutsemine, ainult ei loe...peab ka tegelikult olema ärkvel ja oma südame puhtana hoidma kõigest kurjast, kuigi ahvatlusi on palju, aga Jumala abiga saab neist ikka eemale hoitud. :)

Veel üks lubadus, kui neid juba hakkasin andma....Hanna, ma tõesti ei suuda ilma trennita elada ning ma pean vastu...ma ei söö ennast paksuks...ausalt!! (A):P Isegi siis, kui ma juba abielus olen. :)

Rohkem vist ei ole kellelegi lubadusi anda, vähemalt hetkel ei meenu ühtegi.

Ahjaa, ma pean ennast palju palju parandama oma käitumise poolest. Pean üle saama oma MINAst, et paremini inimestega suhelda...

vaikselt tiksub

Kõik on jälle enam-vähem rööpas, kooliga saab varsti ehk joonele ja üle joonegi ning siis saab veidikeseks jalad seinale toetada.

Täna ärgates oli mega hea tunne, kui välja vaadates oli maa valge, küll vähe, aga siiski. :)
Ma olen viimased hommikud kaua maganud ja alles viimasel hetkel tõusnud (koguaeg äratust edasi lükates), see on hea vaheldus pidevale kiirustamisele ja jooksmisele ei tea kuhu.

Ei ole mõtet koguaeg pingutada ja rügada ei tea mille nimel, eesmärki nagu enam ei olegi. Kuid see siht tuleb endale siiski uuesti leida...mida kiiremini, seda parem. Kohe on tulemas palju kontserte ja etendusi, nii mõnelegi on plaanis minna, need saavad kindlasti väga väga ägedad olema...koos vanematega. :D A kes ütles, et taandareng poleks areng. :)

Seega, endale tuleb elu võimalikult mitmekesiseks teha ja nautida täiel rinnal seda, mis on...ning samal ajal unistada veelgi paremast. :) ....sest unistused täituvad ainult siis, kui nende poole püüelda.

Merry Xmas

vaikus...

Sa vist tõesti ei tea, kui palju Sa mulle tähendasid ja siiani tähendad. Sa oled ikka veel kõige olulisem ja ma ei saa sinna mitte midagi parata. Ükskõik mida Sa ütled või lausud, kõik tähendavad üli palju ja....ohhhmind (see oli tõesti üks sügav ohe). Sa oled andnud mulle nii palju, et ma ei unusta seda kunagi. Ma olen nii palju õppinud sellest ajast, kuid ma tõesti ei mõista Sind ikka veel vahel. Ma tunnen nagu sa justkui lihtsalt kasutaksid mind ära ja see teeb vägagi haiget. Ma olen lihtsalt nõrk nagu ma ütlesin. A ma luban, see oli ka viimane kord.

Sellises asjas on väga raske kuskilt tuge leida, see tuleb lihtsalt läbi elada nagu ma aru olen saanud. Seega sellest üle saamiseks läheb aega, eriti siis, kui me kuskil jälle näeme...see on nii keeruline, et seda on lausa raske kommenteerida....

vaikus....tead, see vaikus oli lausa kõrvadele valus ja ma tundsin, et mul on nii palju ikka veel öelda, kuid ma ei julgenud...vaikus, see vaikus jääb igavesti mulle meelde....vaikus, kõik algas vaikuses kui me sõitsime Loksale....vaikus, kõik kahjuks ka lõpes vaikuses....mul on tunne, et nüüd on vaikus veel hullem kui varem...vaikus

sõprus

Mul tõesti on häid sõpru, kes alati aitavad ja toetavad. See teeb südame rõõmsaks ja tuju paremaks. :) Ma tänan teid väga kõige eest!

aega mõtlemiseks

Sooviks natukenegi aega mõtlemaks järgi oma viimaste päevade üle. Kuid nagu on ennegi olnud, siis mõtlemine ei ole tihti kasulik - ülemõtlemine või teha elu hoopis keerulisemaks. Pärast tänast päeva, kui ma sain taas Kaljusse minna, on mul tunne, et midagi on õigesti ja midagi on väga valesti. Ma siiski väga väga igatsen neid õhtuid ja olemisi, need lihtsalt olid suurepärased. Aga eluga ei saa samas seisma jääda, vaid tuleb edasi elust kõike võtta ja täiega nautida. Ehk meie rajad taas ühtivad.

Elus on palju, mida tahaks teha, kuid alati ei ole aega kõige olulise ja meelepärase jaoks. Kuid see on loll vabandus, sest aega tuleb lihtsalt võtta. Olgu, üle 24 tunni päevas ikka ei ole aega, kuid iga tühise sekundi, minuti, millal vaatad telekat või passid tühja, saaks kasutada palju kasulikumalt. Kasvõi magades, sest unesegaselt ja väsinult on väga keeruline elada täisväärtuslikult ning tegeleda kõige sellega, millega sooviks.

Tuleks kord juba see kaua oodatud nädalavahetus, kus saaks veidikenegi puhata ja mitte kooliga tegeleda.

See viimane kiri on väga masekas, kuid vahel on vaja ennast kuskil välja elada.

Segadus

Ma ei tea, mida teha...mida öelda, mida mõelda. Tunnen justkui kõik ei ole lõpetatud, nagu oleks veel midagi rääkida ja kuulda öeldavat, a ma ei tea, mis see on...Täna õhtul on kodukas, ma ei oska seal kuidagi täna käituda ega olla. Tahaks, et see kõik oleks juba möödas ning unustatud. Veel parem, et seda kõike ei olekski olnud. Kuid nii hästi ei saa ka minna, et aega võiks tagasi keerata.

Pigem ma loodan, et me leiame endis julgust kõik selgeks rääkida, nii et mõlemad mõistaksime üksteist. Seda on küll raske teha, a vaikimine ja millegi eest kaitsmine ja varjamine ei tee hoopiski head. Ma ei suuda lihtsalt olla, kui ma ei tea täit tõde.

A õnneks on mul südames midagi palju tugevamat, kui mul varem on olnud. Ma saan Tema peale alati loota ning tuge otsida. Kõigest saab üle, käies Temaga koos ühte rada.

Tunded

Mida ma peaksin tundma pärast sellist nädalavahetust? Nii palju asju on juhtunud, ma ei tea, kas nutta või naerda.

Inimestega suhted on alati keerulised, eriti siis, kui ei öelda kõike välja, mida mõeldakse, vaid hoitakse seda enda teada. Veel hullem, kui räägitakse lihtsalt valet. Igal sõnal on tähtis osa selles mängida ning kõike lausutut tuleb korralikult enne läbi mõelda. Ma olen palju õppinud selle aastaga, asju, mida keegi teine ei saa kunagi õpetada. Need peab kõik ise läbi elama, et mõista tõeliselt nende olemust.

Nagu noore inimese elus ikka, siis suurt rolli elus mängib muusika. Mõnus on ennast muusikat kuulates maailmast eraldada ja lihtsalt olla. Palju on mulle andnud mulle mõtlemiseks ainet Cruxi lood ning ka mitte kristlikest esitajatest nt James Blunt. Lugudes on palju rohkemat, kui lihtsalt võluv ja kaasahaarav muusika. Need sõnad...need sõnad lihtsalt on olulised. Ka seda ma õppisin viimase aastaga. Ma olen palju rohkem tähelepanu hakanud pöörama sõnadele...igalpool, sest need lihtsalt on olulised.

Ma olen lihtsalt tänulik kõige eest ja ma ei kahetse midagi. Lihtsalt on kahju, et kõik sai nii kähku ja ootamatult läbi. Häid hetki saab küll kaua meenutada, neid poleks kunagi olnudki, kui poleks olnud meid. Seda lihtsalt ei saa kirjeldada...vahel jääb ka sõnadest väheseks. Tahaks lihtsalt kõike tagasi, tahaks lihtsalt kõike uuesti alata. A ei saa, kõik on läbi.

Lootuse algus

Täna on tõeliselt eriline päev!
Täna on pühapäev, isadepäev, mardipäev, Lootuse festivali alguse päev...täna on PÄEV, mil ma tegin lõpliku otsuse ja võtsin vastu Jumala oma südamesse.

Seda tunnet ei saa kirjeldada, see lihtsalt tekitas nii kerge tunde nagu koorem oleks laskunud südamelt. Ma olen üli õnnelik, et ma sain jagu oma Minast ja egost ning alandusin Jumala ees ning tunnistasin, et ei saa elada ilma Jumala juhtimise ja armuta.
Erki on palju mulle ja meie perele toeks olnud, vanavanemad on mind palju aidanud ja palvetanud. Nende kõiki palved jõudsid täna sihile!:)

Viimased päevad on olnud minu elus suurte muutuste aeg. Ühe lootuse ja unistuse kustumine ning samas kõige tähtsama ja olulisima eesmärgi poole püüdlemise algus.

Püha-päev

Ma teadsin juba vähemalt nädala ette, et täna tuleb eriline päev. Ma olin seda päeva aina edasi ja edasi lükanud, a enam ei suutnud. Ma rääkisin täna oma pastori, Erkiga, väga tähtsatel teemadel. Ta aitas mul mõista paremini, mida peaks tegema ja kuidas õigesti elada. See oli väga hea kogemus ja ma mõistsin, mida tähendab anda end Jumalale. See vestlus oleks meie vahel justkui juba varem toimunud, kõik tundus kuidagi nii tuttav. Aitäh!

Paljuski see kõik algas sellest, kui ma KNL-i ajal, pärast Dani ristimist istusin üksinda pingi peal edasi ja vaatasin kaugusesse...tühja pilguga. Mul olid sel ajal väga teistsugused mured ja mõtted ning ma soovisin lihtsalt rahu ja aega olla omaette. Niimoodi seal istudes lendas mu põlve peale ilus kirju liblikas, ma ajasin ta minema...ta tõusis korra lendu ja maandus uuesti, kuid siis juba kõhule. Ma ei tea miks, kuid see tekitas minus väga sooja tunde.

Kui ma olin seal veel veidikene istunud, kui kõik teised olid juba lõkkeplatsi ümber, et jutlust kuulama asuda, siis tuli minu juurde Erki ja küsis: "Kas Sa oleksid tahtnud ise Dani asemel olla?"
(Erki, see oli väga ootamatu, kuid vajalik tegu. Aitäh!)

Ma ei olnud seni selle peale mõelnud, üldse mitte. Kuid sellest hetkest hakkas midagi mu hinge kraapima ja tugevalt. Ma seni olen elanud lihtsalt üht korraliku inimese elu ning käitunud nii nagu minu kristlastest vanemad on mind õpetanud. Miks ma peaksin ennast ristida laskma, kui ma juba elan õiget elu?
Selline küsimus oli mind kaua piinanud, kuni tänaseni...Jah, ma tahan võtta vastu Jumala oma südamesse, mitte lihtsalt ei käitu selles maailmas kehtivate reeglite ja tavade järgi, vaid ma tahan järgida Jumalat.

Seda rahu on raske kirjeldada, sest see on nii sügav ja mõõtmatu. Kõik probleemid elus, nii kooliga kui ka väga lähedaste ja kallite inimestega jäävad tahaplaanile, kui Sa saavutad rahu Jumalaga.

Aamen

mission, not complited

Ema ütles täna: "See oli lihtsalt su järjekordne eesmärk, siht, mille sa endale valisid, kuid see kord see ebaõnnestus. Sa ei saavutanud seda, mida tahtsid."

Need on valusad sõnad, ma ei taha, et need tõele vastaksid...See ei olnud mingi järjekordne eesmärk või siht, mida saavutada, see ei olnud...Jah, ma olen maksimalist, ma lihtsalt pean kõike saavutama ja saava, a mina, ausalt, tundsin midagi...see ei olnud mingi järjekordne tühine siht, mille poole püüelda. Ma arvasin, et ma olen leidnud midagi tõelist, ehedat....midagi, mis sobiks minuga. Ja ma tõesti lootsin, et see on nii. Aga kõik ei ole selline nagu esmapilgul paistab, elus on kõik lubatud...

vana ei lõppe

Miks küll on kõikidel sõnadel liiga palju öelda? Miks neid öeldakse siis, kui ei ole vaja ning siis vaikitakse, kui oleks vaja midagi lausuda? Sõnad, need sõnad...nendel on ime vägi. Ühe ainsa sõnaga võib teha teise inimese vägagi õnnelikuks ja pikaks ajaks, samas võib ka sõna teha nii haiget, et sellest tundest ei pruugigi lahti saada. Kuid vaikimine on veel hullem kui kurjad sõnad.

Ma ei ole kindlasti paljudel kordadel õigeid sõnu öelnud või olen hoopis vaikinud. Nüüd ma mõistan, mida kõike see tähendada võib teistele.

Väga vähe läheb vaja selleks, et muutuda ning areneda, kuid inimesed on põikpäised ja muutused on rasked tulema. "Ma muutun, paremaks...ma luban!" See ei lähe täide, ärge uskuge või uskuge, a ärge liiga palju lootke.

Elu ei ole nii nagu filmides või raamatutes. Kõik ei lähe plaani järgi. Planeerima, see on tõesti rumal sõna. Need plaanid ei täitu. Elus tuleb paljuski jooksvalt ja ootamatult, nii kõige paremad kui halvemad asjad. Nendeks tuleb lihtsalt valmis olla, kuid mitte karta ega möödunut pärast kahetseda. Kogu elu tuleb täiel rinnal elada ja võtta kõike nii nagu on.
Raamatud ja filmid on välja mõeldised, ärge uskuge neisse, vaid võtke neid kui põgenemist reaalsusest fantaasia ja ideaali maailma.

"P.S I love You"

algus

Uus algus...vahel on lihtsalt tore kõik vana selja taha jätta ja kõike uuesti ning korralikult teha, õppides oma eelmistest vigadest. Kahjuks on vanaga hüvasti jätmine väga keeruline, kuid ei ole asju, millega ei saaks hakkama...kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks.

Uus algus...päevast, mil ma nägin Neverlandi, ma tõesti nägin seda...ma isegi olen veetnud seal päris pikalt aega, see kõik oligi lihtsalt liiga ideaalne ja hea, et tõsi olla. A ma olen siiski õnnelik selle aja eest, see õpetas mulle palju...Lihtsam on olla kahe jalaga maapeal, mitte hõljuda kuskil kõrgel pilvepiiril, sest sealt kukkumine ja tõelise reaalsuse tajumine võib lihtsalt osutuda liiga valusaks.

Täna sai käia jälle bowlingus ja väga lahe oli, a millestki oli siiski puudus ja seda tühimikku on raske täita. Kuid iga päevaga jääb see õhtu aina kaugemale ja kaugemale...mõtted aina eemale ja eemale.

Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks. :)