Viimasel ajal ma ainult üks suur vingumine olengi :S Mõttetu!!! Miks ma ei saa seda südamest välja, mitte kuidagi. Ja siis kui tundub, näiliselt, et kõik on juba hästi ja muidu läheb ka väga üli hästi, siis tuleb ikka mingi tagasilöök, mis viib tuju alla...ning siis tuleb jälle tahtmine see kõik endast välja kirjutada. Nõrk, nõrk, nõrk...lihtsalt nõrk....Tore on avastada enda juures ikka ja jälle mingisuguseid uusi ja huvitavaid omadusi.
Ja need viimased lubadused, mis ma andsin...ma olen seni nendest kinni pidanud, isegi eile öösel...ma loodan, et see annab mulle siiski piisavalt jõudu kõige jaoks.
Tänane jutlus oli ka väga julgustav ja edasi viiv ning sai palju HUUMORIT, see tõesti kosutas hinge.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment