Ma ei tea, mida teha...mida öelda, mida mõelda. Tunnen justkui kõik ei ole lõpetatud, nagu oleks veel midagi rääkida ja kuulda öeldavat, a ma ei tea, mis see on...Täna õhtul on kodukas, ma ei oska seal kuidagi täna käituda ega olla. Tahaks, et see kõik oleks juba möödas ning unustatud. Veel parem, et seda kõike ei olekski olnud. Kuid nii hästi ei saa ka minna, et aega võiks tagasi keerata.
Pigem ma loodan, et me leiame endis julgust kõik selgeks rääkida, nii et mõlemad mõistaksime üksteist. Seda on küll raske teha, a vaikimine ja millegi eest kaitsmine ja varjamine ei tee hoopiski head. Ma ei suuda lihtsalt olla, kui ma ei tea täit tõde.
A õnneks on mul südames midagi palju tugevamat, kui mul varem on olnud. Ma saan Tema peale alati loota ning tuge otsida. Kõigest saab üle, käies Temaga koos ühte rada.
No comments:
Post a Comment