Mida ma peaksin tundma pärast sellist nädalavahetust? Nii palju asju on juhtunud, ma ei tea, kas nutta või naerda.
Inimestega suhted on alati keerulised, eriti siis, kui ei öelda kõike välja, mida mõeldakse, vaid hoitakse seda enda teada. Veel hullem, kui räägitakse lihtsalt valet. Igal sõnal on tähtis osa selles mängida ning kõike lausutut tuleb korralikult enne läbi mõelda. Ma olen palju õppinud selle aastaga, asju, mida keegi teine ei saa kunagi õpetada. Need peab kõik ise läbi elama, et mõista tõeliselt nende olemust.
Nagu noore inimese elus ikka, siis suurt rolli elus mängib muusika. Mõnus on ennast muusikat kuulates maailmast eraldada ja lihtsalt olla. Palju on mulle andnud mulle mõtlemiseks ainet Cruxi lood ning ka mitte kristlikest esitajatest nt James Blunt. Lugudes on palju rohkemat, kui lihtsalt võluv ja kaasahaarav muusika. Need sõnad...need sõnad lihtsalt on olulised. Ka seda ma õppisin viimase aastaga. Ma olen palju rohkem tähelepanu hakanud pöörama sõnadele...igalpool, sest need lihtsalt on olulised.
Ma olen lihtsalt tänulik kõige eest ja ma ei kahetse midagi. Lihtsalt on kahju, et kõik sai nii kähku ja ootamatult läbi. Häid hetki saab küll kaua meenutada, neid poleks kunagi olnudki, kui poleks olnud meid. Seda lihtsalt ei saa kirjeldada...vahel jääb ka sõnadest väheseks. Tahaks lihtsalt kõike tagasi, tahaks lihtsalt kõike uuesti alata. A ei saa, kõik on läbi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment